Loro Parque

 14.12.12

Kell 9 oli äratus, sõime hommikusööki ja hakkasime endale ööseks uut hotelli otsima. Kavatsesime veel üheks ööks Puerto de la Cruzi jääda, sest siis saame oma seljakotid Loro Parques käimise ajaks hotelli jätta. Samasse hotelli aga ei tahtnud jääda, sest tegu oli üsna ligadi-logadi kohaga. Natuke booking.com lehel tuhnimist ja hotell oligi leitud.

Uus hotell asus meile üsna lähedal, mis tähendas väikest jalutuskäiku ja juba saimegi oma kotid üle ukse tuppa visata ja Loro Parque poole minema hakata. Kelly Erjosest saadud nohu oli öö jooksul  endale seltsiliseks hankinud ka väikese köha, kuid lootsime, et vast midagi väga hullu ei ole. Kõndisime mööda rannapromenaadi väljakule, kus me pidime saama Loro Parque rongi peale, mis meid parki kohale sõidutaks. Vahemärkusena võime öelda, et sealne rand on küll väga ilus oma hiiiglaslike lainetega, kuid promenaad ise on ääretult ebameeldiv koht, sest iga 10 meetri tagant üritab mõni mustanahaline sulle käekette, kellasid või värvilisi päikeseprille maha ärida. Ja kui neid õnnestub vältida, siis üritavad restoranide sisseviskajad sind oma söögikohta meelitada ja flaiereid pihku toppida.

Väljakul pidime umbes 15 minutit ootama ja saimegi Loro Parque rongile, mis meenutas välimuselt neid väikseid ronge, mis Tallinna Loomaaias lapsi sõidutavad. Rong just oma kiirusega ei hiilanud ja tossu tuli ka mehiselt, kuid sõit parki oli iseenesest üsna vahva ja meeleolukas.

Olgu kohe öeldud, et Loro Parque on üks tohutult vahva koht, kuhu kindlasti peaks tulema igaüks, kes Tenerifele satub. Park on suur ja lopsaka taimestikuga ning loomadele on loodud väga inimlikud tingimused. Parki sisse jalutades teeb fotograaf sinust koos kahe papagoiga pilti ning soovi korral võid väljudes endale selle pildi mälestuseks kaasa osta.

Loro Parque on kuulus oma showde poolest ja seepärast oli ka meie eesmärk kõikidele nendele jõuda. Esimesena käisime vaatamas merilõvide showd ning tegu oli väga nunnude tegelastega, kuigi natuke varjutas meie jaoks showd see, et enne algust nägime sedamasama laval laia naeratusega treenerit väga tülpinud ja kurja näoga tagaruumidesse minemas. Tekitas tunde nagu need merilõvid on seal kõige rohkem piitsa saanud oma trikkide selgeksõppimise ajal. Loodame, et see nii siiski ei ole ja merilõvid on oma trikid selgeks saanud puhtalt prääniku abil.

Järgmisena vaatasime delfiinide showd ja siis oli mõõkvaalade etteaste. Mõlemad on lihtsalt võrratult kaunid ja neid etendusi on raske sõnades edasi anda. Tegu on niivõrd suurte ja võimsate, samas nii hellade ja armsate loomadega. Hannes leidis, et mõõkvaalade nimi peaks olema nunnuvaalad. Etendused olid nii lummavad, et Kelly unustas nende ajaks oma halva enesetundegi ära ja leidis, et ta oleks ilmselt üks õnnelikuimaid inimesi, kui saaks sellise koha peal töötada. Võrratu, lihtsalt võrratu.

Showde vahepeal käisime ka muid loomi vaatamas ning kõige vahvamad olid kindlasti pingviinide maja ja akvaariumihoone. Läbi akvaariumi viis klaastunnel ja nii said nautida oma pea kohal ringi ujuvaid haisid, raisid ja muid veeloomasid. Pingviinide hoones paterdas ringi mitu erinevat pingviinide liiki ja kuna seal oli samuti kõik klaasist, siis võisid ka näha, milline näeb välja üks rõõmus ujuv pingviin.

Pargis oli veel palju muud huvitavat, millest osa saate meie piltidelt nautida. Etendustest oli meil veel jäänud vaadata lindude show, mis oleks kindlasti palju lõbusam olnud, kui Kelly enesetunne poleks nii halvaks läinud. Kraadiklaasi meil küll kuskilt võtta ei olnud, kuid käega katsumisest ja enesetundest võime järeldada, et ilmselt oli köhale ja nohule juurde tulnud ka palavik. Õnneks oli lindude etendus viimane ja peale seda läksime tagasi hotelli, kus sai kohe võetud palavikku alandav tablett.

Peale tunnikese möödumist läks enesetunne veidi paremaks, kuid veel ei oska arvata, mis saab järgmisest päevast, mil plaanisime edasi liikuda ja telkima minna.

Pingviinide hoone

 

Kaktusega

Akvaarium