Punta del Hidalgo ja metsik loodus

15.12.12

Hommikul oli äratus kell 10. Kelly veel köhib ja on nohune, kuid leidis, et veel üks päev hotellis ilmselt üleöist imelist paranemist ei too, nii et otsustasime siiski oma asjad kokku pakkida ja edasi minna. Tahtsime jõuda Punta del Hidalgosse, kus kõigi eelduste kohaselt peaks olema mingisugune telkimisplats. Ükski buss sinna otse ei sõitnud, nii et pidime minema läbi La Laguna.

Veel üks Red Bull, mida Eestist ei leia

Ei saaks öelda, et siin väga jahe on :)

La Lagunas jalutasime ringi ja üritasime leida mõnda kauplust- oli vaja veidi süüa osta ja madratseid meil ka veel ju ei olnud. La Laguna on sarnane meie Tartuga ehk enamik kohalikest on üliõpilased ja linna keskel on suur vanalinn. Käisime päris pikalt, enne kui ühe suurema poe leidsime, kuid madratsitest me ilmselt võimegi ainult und näha, sest neid lihtsalt ei ole siin saarel. Siit õpetussõnad kõigile, kel plaanis Tenerifele telkima tulla- VÕTKE OMA MADRATS KAASA! Tenerifelt on võimatu neid leida ja sa võidki jääda neid otsima.
Läksime siis bussijaama tagasi ja sõitsime Punta del Hidalgosse. Teel sinna nägime, et siinpool saart on igal teisel aias oma apelsinipuu ja loodus on siin ikka palju ilusam. Kohale jõudes võttis aga algul veidi sõnatuks- olime siiani põhiliselt ringi liikunud turistipiirkondades, mis on kõik ilusti üles vuntsitud, aga Punta del Hidalgo näol on tegemist väikese kalurilinnaga, kus paljud majad on räämas ja inimesed räsitud.

Banaanipuu Punto del Hidalgos

Kõndisime siis edasi ja jõudsime mere äärde ning peab tunnistama, et vaene kalurilinn või mitte, loodus on siin väga võimas. Linn asub Monte de las Mercedese mäestiku jalamil, rannikut kaunistasid suured kaljud ja mäed, mis polnud linnasid täis ehitatud ning meri oli helesinine ja vihane. Lained olid mitme meetri kõrgused ja ajasid kogu rannikuääre paksu valget vahtu täis. Selle vahu seest üritasid mõned mehed kaldalt ka kala püüda, aga kahjuks ei oska öelda, kas nad sealt midagi ka said.
Mööda mereäärt lookles mõne kilomeetri pikkune matkarada, mis pidi viima telkimisplatsini. Kohalikust infopunktist küll öeldi meile, et praegusel aastaajal on telkimisplats suletud ning telkimine keelatud, aga me otsustasime ikka üle vaadata, eks pimedas ja salaja saaks ikka telgi püsti löödud. Läksime mööda rada edasi ja peatusime iga mõne aja tagant, et imetleda vahutavat ja möllavat merd.

Lõpuks leidsime telkimisplatsi üles ja meie rõõmuks avastasime, et see on täitsa avatud. Tegu ei ole sellise telkimisalaga nagu meie harjunud oleme, vaid aiaga piiratud suure platsiga, kus on mitukümmend väikest platsi, mis kõik on hekiga eraldatud. Olemas on WC-d, dušid ja lisatasu eest on igal platsil võimalik kasutada ka elekterit. Platsid on piisavalt suured, et sinna saab parkida ka oma karavani, mida mitu inimest olid ka teinud. Tegelikult olime meie ainsad telkijad, kõik teised ööbisidki seal karavanides. Öö sellisel platsil maksab umbes 7€, olenevalt sellest, mitme inimesega sa oled ja millega sa seal ööbid.

Teatud koeratõud olid telkimisalal keelatud

Veidi koomiline seik oli meil telkimisala registratuuris, kui läksime end sinna ööseks sisse kirjutama. Registratuuris istuv härra rääkis telefoniga ja tema hääletoonist ja olekust võis välja lugeda, et tegu oli erakõnega. Seisime siis kahekesi registratuuri ees ja ootasime, millal nüüd meie poole pöördutakse. Härral hakkas vist veidi imelik, et me seal niiviisi seisame ja teda vaatame, sest natukese aja pärast keeras ta meile selja ja rääkis telefoniga edasi. Mis siis ikka, ootasime kuni tal semuga jutud räägitud said ja meiega tegelema hakati. Mees siiski heastas oma algse käitumise väga muheda ja toreda olekuga, tundis huvi, kust me pärit oleme ja vastust kuuldes väristas õlgu, sest Eestis on ju jube külm. Lisaks küsis Hannese käest, kas tal on viikingite nimi ja tahtis teada, kuidas öeldakse: „Eesti Vabariik“.

Meie platsike

Panime oma telgi üles ja läksime linnakese peale poodi otsima, kuid kuna praegu on laupäev, siis polnud see üks väike kohalik poekegi enam lahti ja nii jäime ikka oma madratsist ilma. Läksime tagasi, tegime gaasipliidiga endale veidi vana head Maggi pakisuppi, kuhu hakkisime mõnuga küüslauku sisse, lootuses Kelly veidi tervemaks ravida ja Hannest haigusest hoida.
Homne päevaplaan näeb ette Santa Cruzi külastamist ja hellitame siin lootuseid, et äkki ikka Tenerife pealinnast on võimalik leida selliseid müstilisi esemeid nagu telkimismadratseid.

Abstraktne majakas Punta del Hidalgo matkarajal