Šveitsi vanapaar ja vana puu

Neljapäev 13.12.12

Öö ei kujunenud mitte mingit pidi mõnusaks ja heast unest ei saa siin juttugi olla. Temperatuur langes öösel alla 5 kraadi ning kuna meil mõlemal on õhukesed suve jaoks mõeldud magamiskotid ja ei olnud ka madratseid, siis oli meil tohutult külm. Erjoses oli ka äärmiselt niiske, mis lasi külmal veel eriti hästi kontidesse pugeda. Olime küll mõlemad riides nagu kubujussid, aga ikkagi oli väga külm. Ühel hetkel hakkasid kusagil kuked kirema ja juba suutsime rõõmustada, et ongi lõpuks hommik käes, aga kella vaadates selgus, et kell on alles 3 öösel ja Tenerife kuked on opakad.

Telk nägi hommikul selline välja

Lõpuks, kui mõne tunni olime suutnud magada ja kell 7:30 üles ärkasime, oli Kellyl nina tatine ja kurk kähe. Ronisime telgist välja ja tegime sooja saamiseks vana head hommikuvõimlemist, veidi uuemas kuues. Telefonist üürgas  „Oppa gangnam style“ ja mõnus soojendav hobusetants lõi vere veidi kiiremini käima. Ise mõtlesime, et väga huvitav võiks olla kellelgi meid vaadata- kaks siniste nägudega Ida-Eurooplast võsa vahel nähtamatute hobustega kappamas. Sooja sai igatahes sisse, tegime veel tassikese teed ja siis hakkas vaikselt juba inimesetunne sisse tulema.
Läksime siis bussijaama mingit bussi ootama, et sõita Icod de los Vinosesse, kus asub 1000- aastane draakonipuu, mis on omataoliste seas maailma vanim. Siin on bussidega nõndaviisi, et sa lähed lihtsalt bussipeatusesse ja ootad, mingit korralikku graafikut ei ole, lihtsalt ootad, kuni buss tuleb. Nii me siis olime seal umbes kolmveerand tundi oodanud, kui üks auto kinni pidas ja meilt busside suhtes nõu küsis. Seletasime siis siinset bussisüsteemi ja autos istunud Šveitsi vanapaarike loobus selle peale sealsest bussisõidust. Kuna nad ise tahtsid samuti draakonipuud vaatama minna, siis pakkusid nad meile küüti, mis oli igati teretulnud, sest ega me ei tea, kaua me veel oleks pidanud seal peatuses muidu istuma.
Tegu oli väga vahva ja rõõmsa vanapaariga, kes olid kolmeks päevaks rentinud auto, et saare peal ringi vaadata. Naine rääkis inglise keelt veidi paremini, kuid mehe „It iz a bjuutiful vether, iznt it?“ oli samuti väga armas. Tiirutasime veidi ringi ja oma õnneks saime aru, et me pole ainsad, kellel siin kohtade leidmisega raskuseid on- siin lihtsalt on kõik nii segane, et korra ja täpsuse armastajatel on siin raske orienteeruda. Lõpuks ikkagi leidsime draakonipuude kuninga üles ning tegu oli tõesti väga kauni ja majesteetliku puuga.

1000 aastat vana draakonipuu

Hannes pidi turistinägu tegema

Meid sõidutanud pankurid Šveitsist

Tänasime vanapaari nende lahkuse eest, soovisime vastamisi häid sõnud ja läksime kahekesi edasi. Icod de los Vinos oli üsna väike ja tavaline linnake, kus peale draakonipuu vaatamise suurt muud teha ei olnud. Jalutasime ühte bussipeatusesse, kus ootasime umbes tund aega bussi, et minna La Guancha linna, kus peaksid asuma telkimisalad. Lõpuks buss tuli ja siis saime teada, et oih- see buss sinna ei sõidagi, oodake järgmist bussi, mis tuleb kunagi hiljem. Lõime käega ja hakkasime lihtsalt kõndima, kuni jõudsime ühe tanklani. La Guanchast loobusime üldse ja tanklas asuvas bussipeatuses hakkasime ootama järgmist bussi, millega siis loodetavasti jõuaksime Puerto de la Cruzi. Jälle umbes tund aega ootamist ja siis saimegi bussile, mis seekord meid ka meie sihtkohta kohale viis.

Ilus lill, mis pidi väga-väga mürgine olema

Icod de los Vinoses 

Puerto de la Cruzis asub Loro Parque, mille reklaame on terve saar täis ja koht ise väidab, et kui sa pole käinud Loros, pole sa Tenerifel käinudki. Tegu on vee- ja loomapargiga, kus toimuvad vaala- ja delfiinishowd, akvaariumites ujuvad haid, oma hoones paterdavad ringi pingviinid jne. Seda kuulsat parki kavatseme kindlasti ka külastada.
Puerto Cruzi jõudes vaatasime www.booking.com lehelt, kas siinkandis on äkki mõnda soodsat hotelli pakkuda. Leidsime ühe pakkumise ja lootsime, et äkki ei pea seal lehel tuba ära broneerima, vaid saame kohe kohapeal sama hinnaga. Otsisime siis hotelli üles ja küsisime üle, seal öeldi meile ühe öö hinnaks 30€. Istusime maha, tegime booking.com broneeringu, ootasime pool tundi, kuni registratuuri jõudis broneeringu kohta faks ja saime sama toa 20€ eest. Siinkohal julgeme siis soovitada kõigile ränduritele www.booking.com lehte, millega võid kokku hoida kümneid eurosid.

Jõuluks palmile sokk selga

Puerto de la Cruz- järgmine mägine koht

Apartmendis panime kuivama oma Erjoses läbi ligunenud telgi ja laadima kogu kaasasoleva elektroonika. Puhkasime tunnikese ja läksime otsima McDonald’sit, kus Hannes sai enda tööasjadega tegeleda ja Kelly sai Happy Mealist endale mänguasja. „Happy meal“ väärib oma nime, sest sealt saadud mänguasi on juba praeguseks meie lemmikesemeks kujunenud. Jänes, kes haarab enda seljalt bumerangi ja viskab selle kaugustesse- no kas pole mitte äge? Kelly mõtles selle küll mõnele lapsele anda, aga nähes, millise rõõmuga Hannes pisikest bumerangi mööda tuba loobib, ei olnud enam südant seda temalt ära võtta.

Happy Meal-i jänku

Korterisse tagasi jõudes tegime vahelduseks korraliku õhtusöögi, mis ei koosnenud saiast ja Maggi pakisupist. Sõime vatsad täis, käisime duši all ja kukkusime voodisse. Nii hea on magada soojas toas, kus ei teki köha ja nohu ning pehmel voodil, millel ei hakka iga su liiges valutama. Homme on plaanis külastada Loro Parque-i, et mõne hai või raiga tõtt vaadata ja gorilladele silma teha.

Roheline mõtlemine on siin rohkem au sees- poes kilekotte ei pakuta, vaid müüakse riidekotte, mille hinnaks on 0.04€

Kui Eestis kirjutatakse seinale "хуй", siis siin kirjutatakse lihtsalt: "TERE!!!"