Varblaste viimane nädal ja tagasitulek Eestisse

27.01-06.02.13

Oleme lõpuks saanud mahti kirjutada oma viimasest nädalast Tenerifel. Kodusest Eestist kõlasid vastuolulised teated sealsetest ilmaoludest- kord lubati vihma, siis jälle lund. Õrna värinaga sellele mõeldes, otsustasime, et viimase nädalal peame oma aega kindlasti päikese nautimisele pühendama. Kelly võttis seda veidi liiga tõsiselt ning kõrvetas oma jalad nii põhjalikult ära, et ei saanud mitu päeva korralikult istuda. Meil õnnestus nahale üsna korralik jume saada, kuid võrreldes mõne teise rannas peesitava turistiga, olime siiski päris luiged.

Ülipruun šokolaadimehike

Hannese soeng läks Tenerifel veidi metsikuks

Palju aega kulutasime ka suveniiride otsimisele, sest nimekiri, kellele peaks mõne meene kaasa võtma, venis üpris pikaks. Suveniire läksime vaatama turistiparadiisi Los Cristianosesse, kust ühe päeva jooksul kõiki vajalikke asju ei saanudki ning pidime paari päeva pärast tagasi minema. Ostsime lisapagasi jaoks ära ka uue suure koti, kuna süda ei lubanud meie suure vaevaga saadud madratseid lihtsalt maha jätta. Kelly oli ka pähe võtnud, et koju peab viima kohalikke maiustusi „polvorone“. Tenerifele jõudes oli neid müügil igas poes ja seetõttu lükkasime nende ostu pidevalt edasi- nagunii saab neid ju igast poest. Paar päeva enne lahkumist aga hakkasime neid mööda poode otsima ning tundus, et kõik on müügilt korraga kadunud. Ühest poest õnnestus lõpuks viimased polvoronid kokku kraapida ja hiljem saime teada, et need on seal samad nagu meil piparkoogid, lihtsalt jõulumaiused ja muul aastaajal neid eriti ei müüdagi.

Kelly üritas sisse sulanduda

Päikeseloojang Los Cristianose rannas

Paar päeva enne lahkumist tahtis Kelly endale pehmet ning siidist nahka, mille saavutamiseks ta duši all enda nahka kooris. Tulemuseks oli see, et duši alt väljudes oli ta kaks korda heledam kui enne. Kogu päevitamine lendas ühe korraga vastu taevast. Aga mis siin muretseda, kaks päeva oli ju veel aega, jõuab veel! Aga ei jõudnud, sest kuigi kogu Tenerifel oldud aja jooksul on enamjaolt olnud selge päikesepaisteline ilm, siis just nende kahe viimase päeva jooksul langes Tenerife peale Aafrikalt tulnud liivatolm, mis kogu saare enda alla mattis. Kõikjal oli udu, nähtavuseks hinnati umbes 3000 meetrit ning päevitamisest ei tulnud loomulikult midagi välja. Aafrikast tulnud liivatolm seletas ka, miks eelnevad paar päeva olid olnud nii tohutult lämbed ja kuumad.

NASA tehtud foto Aafrikast Kanaari saartele tulev liivatolmust

Lahkumisele eelneval päeval pakkisime kokku kõik oma asjad, jätsime hüvasti kohaliku IT-punkti omanikuga ning Danieli ja Luciaga, kes meile korteri üürisid. Päeva viimased tunnid veetsime lasteväljakul vedruhobustega rallides ja Coca-Colat juues. Meie kohaolek meelitas muidu tühjana seisnud väljakule kohale hulga lapsi, kes aeg-ajalt vedruhobusel istuvat Hannest kullipigul jälgisid, et võimalusel tema koht üle võtta. Sellist lahkust meie südames aga leidu ning ratsutasime vedruhobusega kordamööda, laskmata põngerjatel seda vallutada. Õigesti tegime, sest nagu selgus, on tegu väga ohtliku suksuga- väike tüdruk teisel hobusel läks kappamisega liiga hoogu ja jooksis varsti nuttes oma isa juurde, et näidata kohta, kuhu varsti arvatavasti uhke muhk kerkib.

Järgmisel päeval jätsime oma korteriga hüvasti ja läksime lennujaama, kus pidime paar tundi aega parajaks tegema. Vahepeal läks lennujaamas tööle tuletõrjealarm, mis mitte kedagi ei huvitanud ja üürgas umbes pool tundi. Poodides istuvad müüjad kõlgutasid tülpinult oma jalgu edasi ja turvatöötajad jalutasid niisama ringi. Võib-olla on selline alarm seal lennujaamas siis nii tavapärane, et kellelegi see huvi ei pakkunud. Selle reisi lennukogemustele toetudes võime öelda, et Kelly näeb ilmselt välja nagu tõeline terrorist. Hannesel ei olnud kordagi üheski lennujaamas probleeme, kuid Kelly jäi peaaegu kõikjal kellelegi jalgu. Lennul Tallinnast Londonisse unustas ta pluusi küljest võtta prossi, mis turvaväravad piiksuma panid, kuid suuremat probleemi õnneks ei tekkinud. Jõudes Londonist Tenerifele võttis meid lennujaamas vastu tolliputkas istuv ninja, kelle suusamaski alti paistsid välja vaid silmad. Kellegi dokumente ta lähemalt uurida ei soovinud, inimesed ainult kõndisid oma dokumentidega mööda ning ninja noogutas, mis tähendas, et on antud luba edasi minna. Kelly dokumendi võttis ta aga endale kätte ning uuris seda ühelt ja teiselt poolt ning siis õnneks tuli ka noogutus. Tenerifelt tagasi minnes näitas Hannes enda pardaluba ja läks rahulikult edasi turvaväravate poole, kuid Kelly pileti peale hõigati ühele naisele, kes tõi Kelly piletit uurivale mehele mingi paberi, kuhu too hakkas siis pileti pealt miskit maha kirjutama. Seejärel anti pilet tagasi ja lubati edasi minna, kuid turvaväravates hakkas Kelly jälle piiksuma, kuigi mitte ühtegi metalleset tal küljes ei olnud. Siis otsiti ta läbi, aga kuna ühtegi pommi ta küljest ei leitud, lasti tal lõpuks ikkagi edasi minna. Ilmselt on Kelly lihtsalt väga kahtlase ja ohtliku välimusega.

Tenerife lennujaamas

Londonisse jõudsime umbes kella 23 paiku ja lend Eestissepidi minema juba järgmisel hommikul kell 7:50, mis tähendas, et seekord pikka lennujaamas passimist ei pidanud me kannatama. Tukkusime veidi ühe kohviku pinkidel ja varsti saimegi hakata Eesti poole lendama. Mõlemad lennud möödusid hästi ja Tallinnasse jõudes olid meile vastu tulnud mõlemate perekonnad, keda oli väga armas üle pika aja jälle näha. Kliimamuutus oli loomulikult korralik ja mõlemad mõtlesime kurvastusega sellele, et 24 tundi tagasi istusime me välikohvikus, jõime värsket apelsinimahla ja nautisime 24°C soojust. Oma lähedasi on alati tore näha, kuid ka Tenerifel hakkas väga meeldima ning nukker oli sealt lahkuda. Vähemalt on meil nendest kahest kuust vaid head mälestused ja suure tõenäosusega ei jäänud see meie viimaseks külastuseks sellele saarele.
Praeguse seisuga oleme Eestis tagasi olnud juba 6 päeva, millest enamik kulus keskööni kodustele reisipiltide näitamiseks ja muljete jagamiseks. Vaikne talv on meid endasse tõmbamas ning Tenerife reis tundub juba vaid ilusa unenäona, kuid hea on mõelda, et juba kuu aja pärast hakkavad lume alt välja sulama pisikesed märtsikellukesed ja peale väikest ootamist saame Eestiski nautida samasugust soojust ja päikest.
Reisi kokkuvõtteks kirjutaks mõnest asjast, mis ehk tulevastele Tenerife külalistele huvi pakuks ning mille kaudu meie blogisse kõige sagedamini satutud on.
Telkimine Tenerifel: Telkida tohib vaid selleks ettenähtud kohtades ning selleks peab endale taotlema loa. Aeg-ajalt pidavat keegi telkimisplatsil patrullima ning ilma loata on võimalus ka trahvi saada. Talvisel ajal on enamik neist ettenähtud kohtadest suletud ning telkimine keelatud. Loa taotlemise teeb aga keerulisemaks see, et seda peab tegema nädal aega enne telkima minemist ning selle jaoks peab saarel juba kohal olema, sest interneti teel seda teha ei saa. Loa taotlemiseks tuleb pöörduda asutusse „Oficina de Registro y Servicio al Ciudadano“ ning kindlasti peab kaasas olema isikut tõendav dokument. Võib-olla on vaja veel miskit kaasa võtta, aga kuna meie selle loaga ei viitsinud jändama hakata, siis ei oska täpsemalt rääkida.  Ametlikud telkimisalad varieeruvad tavaliselt lagedast platsist kuni dušikabiinide ja elektriga varustatud suurte aladeni. Inimesed, kes valivad meie moodi veidi riskantsema tee ja soovivad ilma loata telgiga ringi hiilida, peavad arvestama, et siledat ja pehmet pinda, kuhu telk püsti panna, on keeruline leida. Maastik on enamasti väga kivine ning mitmeid kordi kasutasime vaiade asemel kivisid, sest vaia polnud võimalik maasse lüüa. Lisaks on maapind sageli ühele või teisele poole kaldus ja mägedes telkides peab kindlasti arvesse võtma, et öösiti läheb seal väga jahedaks ja niiskeks ning võimalus end korralikult ära külmetada, on üsna suur.
Internet, kaardimaksed, sularahaautomaadid: Tenerifel on üsna populaarsed avalikud internetipunktid, kus saab lisaks netikasutamisele ka helistamas käia. Meie kodu lähedal asuvas punktis maksis näiteks üks tund internetti 0.50€, kiirus olenes sellest, kui palju inimesi hetkel netti kasutas, kuid enamasti oli üpris normaalne ühendus. Tasuta WiFi pole seal nii levinud kui meil, kuid siit-sealt ikka leiab sellist teenust pakkuvaid kohvikuid ning kõikjal on WiFi parooliga. Mobiiliga internetis käimine on seal üsna mõttetu- liitusime Movistariga ning võtsime paketi, millega pidime maksma 10€, et nädala aja jooksul saaksime kasutada 100Mb netti (ja see oli soodsaim).
Kaardimaksetega on selline lugu, et paljudes kohtades on kehtestatud miinimumsumma, mida saab kaardiga tasuda, enamjaolt on selleks summaks 5€. Pangaautomaate üldiselt ei ole seal keeruline leida, vähegi suuremates linnades on nad üsna levinud. Küll aga puutusime seal katkiste automaatidega kahe kuu jooksul kokku sagedamini, kui Eestis kahe aasta jooksul. Igaks-juhuks tasuks kohe rohkem raha välja võtta, et oleks varu taskus olemas, eriti kui asud väiksemas linnas, kus ongi vaid üks automaat.
Korteri üürimine: Internetikuulutuste peale ei tasu Tenerifel loota, oma kogemusest võime öelda, et väga paljud kuulutused on aegunud või siis ei ühti tegelikkus lubatuga. Parim viis endale elamispinda leida on otse kohalike käest küsida või lihtsalt tänavad läbi kammida ja akente peal olevate kuulutuste peale helistada. Seal on akna peal olevad üüri- või müügikuulutused meeletult levinud ning peaaegu igaüks teab kedagi, kes üürib mõnda korterit välja. Enamasti ei soovita korterit anda lühikeseks ajaks, vaid minimaalselt 3-6 kuuks. Praegusel ajal  on seal väga paljud korterid kas müügiks või üürile anda ning kui ei ole just soovi päris pealinna või turismilinna kolida, siis ei tohiks raskuseid üürikorteri leidmisega olla.
Ühistransport: Kõikjal saarel rallivad ringi rohelised Titsa bussid ning bussiühendus on iseenesest väga hea. Kõige mõistlikum on osta enda Bono Via kaart, mis maksab vastavalt 15€ või 30€ ning selle kaardiga on võimalik 30-50% iga pileti pealt soodustust saada. Pileteid saab osta Titsa infoputkadest või nendega koostööd tegevatest kauplustest. Tavaliselt on uksel Bono Via silt olemas, nii et igast poest eraldi küsima ei pea hakkama. Bussid on korralikud, puhtad ja konditsioneeriga, mis tähendab, et kui õues lõõmab päike, on bussis päris hea ja jahutav olla. Kindlasti peab aga arvestama sellega, et bussiaegadega ei tasu arvestada! Veerandtunnine hilinemine on täiesti tavapärane, sageli venib see aeg ka pikemaks. Bussipeatustel ei ole nimesid, vaid numbrid ning kõige mõistlikum on bussijuhtidelt paluda, et nad teada annaksid, kui oma sihtpunkti hakkad jõudma.

Õues on 27°C ja bussis 15°C

Loodus: Tenerife on väga ilus saar, mis on täis sõbralikke inimesi ja palju tegevusi ning julgeme soojalt soovitada ka teistel selle pisikese kohaga tutvust teha. Saare rannajoon on 48km pikem kui Hiiumaal, kuid pindala on vaid 600km² väiksem kui Saaremaal. Saarel valitseb mitmekülgne loodus ning tunni-paariga on võimalik minna ookeani äärest päevitamast hoopis pealpool pilvi mägedesse. Taimestik on vastavalt kõrgusele väga varieeruv ning nii võib sealt leida kaktuseid ja aaloesid ning mände ja eukalüptipuid. Metsloomi ega ohtlikke sitikaid-satikaid seal ei ole, kuid see-eest on väga palju sisalikke, kellega kokkupuutumist seal vältida ei õnnestu. Ohtu nad endast ei kujuta ja pigem jooksevad nad iga krõpsu peale minema.

Kindlasti oleks infot jagada veel palju, kuid kõik ei tule ühe korraga meelde. Kui keegi plaanib Tenerifele minna ja on tekkinud mõned küsimused, et kas-kuidas-miks, siis võite vabalt kirjutada kelly_lutta@hotmail.com ning kui pea jagab, siis aitame kindlasti. Tänud kõikidele visadele blogilugejatele, kes järjekindlalt meie postitusi viitsisid jälgida. Loodetavasti saame tulevikus mõne muu huvitava reisiga internetiruumi täita, kuid praeguseks ütlevad kanaarivarblased: „Adios amigos!“ ja lähevad õue lund rookima.

Aitäh!